Ants Murakin sündis Kaarlimõisas Mulgimaal 8. jaanuaril 1892. Ta oli maalikunstnik, peamiselt maastikumaalija, kuid töötas ka tõlkijana. Tõlkimistööle aitas kaasa kunstniku loodushuvi ja loodusnähtuste jälgimine. Tema 25-aastase loominguperioodi ajal valmis umbes 1000 tööd.

Ants Murakin õppis aastatel 1906–1910 Tartu Kunstikoolis ja Bazani teatridekoratsiooniateljees, kus täiendas teadmisi eksternina. Tartus ilmnes Murakinil looduse ja maalimise kõrval kolmas huviala – keel ja kirjandus. Ta tutvus tuntud kirjanike ja luuletajatega, muuhulgas J. Semperi, G. Suitsu ja J. Aavikuga. Murakin võeti 1912. aastal Noor-Eesti kirjandusrühmitise liikmeks ning tema tööd said kunstinäitusel tunnustava hinnangu. 1913. aastal kutsuti ta Vene sõjaväkke ja määrati Varssavisse Grodno husaaride rügementi. 1914. aastal langes Murakin Galiitsias sõjavangi ning ta paigutati Ungaris vangilaagrisse. Kuna ta valdas saksa keelt, sai temast laagri tõlk. Peagi saadi teada, et ta on kunstnik, ning talle anti omaette barakk, kus ateljee sisse seada. Keelehuvilisena õppis Ants Murakin selgeks ungari keele ning talle anti ülesandeks otsida vene sõjavangide seast Volga Soome sugu rahvaid, et nende keelt uurida. Hiljem ta elas ja maalis vabakunstnikuna Budapestis, kus tal oli avar ateljee. Ungaris õppides sattus Murakin enamasti eakamate vana kooli kunstnike juurde, kuna nooremad olid rindel sõjamaale ja -joonistusi tegemas. Enne kodumaale naasmist jõudis kunstnik Budapestis külastada aadlikelt konfiskeeritud teoste näitust, mis jättis talle sügava mulje. Näitusel oli esindatud arvukalt prantsuse impressioniste ja kubiste ning teisi klassikuid, selliseid nagu Delacroix, Ingres, Manet, Monet ja Cézanne.

1920. aastal jõudis Ants Murakin tagasi koju Mulgimaale. Ta alustas Viljandis pedagoogilist tegevust joonistusõpetajana tütarlaste eragümnaasiumis, kus ta töötas 1928. aastani. Ta oli Sakala korrespondent kunsti ja kultuuri alal ning looduslooliste vestete autor, teater Ugala dekoraator, dramaturg ja keeleline nõuandja. 1932. aastal abiellunud, läks Murakin Tallinnasse, kus ta tegi kaastööd ajalehtedele ning tegutses vabakutselise kunstniku ja kriitikuna. 1944. aastal põgenes ta Rootsi.

Ants Murakin on saanud mõjutusi Konrad Mäelt värvi lõuendile kandmise osas, tema värvimeelt on virgutanud veel Nikolai Triik, Paul Burman ja Jaan Koort (Vallikivi, 2020).

Murakini 1920. aastate maaliloomingule oli iseloomulik tugeva koloriidiga domineeriva sinisega ekspressiivne maalimisstiil (Vallikivi, 2020).

Ants Murakin (1892-1975)
Viljandi järv. 1930. aastad. Õli, vineer. 64 x 96 cm
VILJANDI MUUSEUM
ASUKOHT: PÕLLU TÄNAV

Ants Murakin (1892-1975)
Viljandi trepimägi 1920.a keskpaik. Õli, lõuend. 48×57 cm
VILJANDI MUUSEUM
ASUKOHT: TREPIMÄGI

MÄRKSÕNAD – kosmopoliit, jätnud võrdse jälje nii Eesti kirjandus-, kunsti- kui ka teatrilukku