Juhan Kangilaski sündis 19. mail 1904. aastal Viljandimaal Vana-Tänassilma vallas Verilaskel. Juhan ja tema noorem vend Ott õppisid Pallase Kunstikoolis. Juhan õppis aastatel 1923–1927 Pallases Ado Vabbe ateljees. Tulnud Tartust Viljandisse, pühendus ta järgnevatel aastatel Ugala teatrile, kujundades vahemikus 1929–1937 veidi üle saja lavastuse. Samal ajal joonistas Kangilaski ajalehele Sakala karikatuure ning 1940. aastate algul koostas ülevaateid Viljandi kunstielust.

Pärast Ugalas kaheksat aastat töötamist jäi Juhan Kangilaski mõneks ajaks vabakutseliseks. 1939. aasta sügisnäitusel eksponeeriti esimest korda tema iseseisvusmanifesti kuulutamist kajastavat maali. Kunstnik kurtis näitusel antud intervjuus, et olles pikalt teatriga seotud, on vabaloominguks ehk maalimiseks jäänud vähe aega. Ugalaga oli kunstnik seotud ka hiljem: 1939–1945 töötas ta teatri administraatorina ning 1948–1950 uuesti Ugala dekoratsioonikunstnikuna. Alates 1950. aastast elas Juhan Kangilaski Tallinnas, kus jätkas reklaamikunstnikuna. 1960. aastail viljeles ta graafikat, tegi linoollõikes maastikuvaateid ja illustreeris raamatuid.  Ta suri 20. märtsil 1981. aastal Tallinnas.

Üks pilt

Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Viljandis 24. veebruaril 1918 (1939, õli). Ainulaadne ja üks väheseid ajaloolis-poliitilisi sündmusi kajastavaid kunstiteoseid. Teadaolevalt ei ole ühtki fotot sellest säilinud ning seetõttu tuli kogu sündmus rekonstrueerida kaasaegsete mälestuste põhjal. Kangilaski on kurtnud, et sündmust oli raske ühe tervikuna maalil kujutada. Iseseisvusmanifesti luges Viljandis ette tolleaegne linnapea Gustav Talts (1890–1958). Teos oli 67 aastat peidus Viljandis ühes Edela tänava majas. Teise korruse sahvri laeks oli vineerile maalitud pilt ilmselt mõõtmete pärast – 112 x 180 cm. Viljandi linnavalitsus ostis maali 2016. aastal.

MÄRKSÕNAD: pikaaegne ja viljakas Ugala teatri dekoratsioonikunstnik, karikaturistina kasutas pseudonüümi Tseko