Johannes Võerahansu sündis 28. jaanuaril 1902. aastal Harjumaal Raikküla vallas. Ta õppis 1919. aastast Tallinna kolledžis ning samal ajal 1921. aastani ka Ants Laikmaa ateljeekoolis. Lühikest aega töötas kunstnik Tallinna Draamastuudio teatri juures dekoratsioonimaalijana ning Türi tellise- ja keraamikavabrikus keraamikuna. Ado Vabbe maaliklassi Pallase Kunstikoolis lõpetas kunstnik 1936. aastal koos Lydia Nirk-Soosaare ja Karl Pärsimäega. Võerahansu oli erudeeritud kunstnik ja õppejõud, töötades kõrgematel kujutava kunsti kursustel ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Ajavahemikul 1955–1957 töötas ta Tartu Kunstikoolis ja 1957–1973 Tallinnas Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Johannes Võerahansut on nimetatud üheks silmapaistvamaks maastikumaalijaks Eestis, erilist tuntust on kogunud tema varased, 1930. aastail Saaremaal maalitud hõbedase koloriidiga saare elulaadi ja loodust kujutavad poeetilised maaliteosed.

Johannes Võerahansu viljakaim maalimisperiood jäi keerulistesse 1940.– 1950. aastatesse. Ta tegeles 1950. aastatel kultuuriasutuste tellimuste täitmisega. 1956. aastal valmis kunstnikul kaks suurt Viljandit kujutavat maali – üks linnavaade ja teine vaade järvele. Lisaks maalis ta samal aastal veel viis Viljandi-teemalist teost. Võerahansu maalid on isikupäraselt pastoossed ja tehniliselt mitmekülgsed, stiililt lüürilis-romantilised (Vallikivi, 2020). Võerahansu suri 17. oktoobril 1980. aastal Tallinnas.  https://www.e-kunstisalong.ee/Natuurmort_Johannes_Voerahansu_6867).

Üks pilt

Vaade Viljandi ordulossi hoovile, 1956. Õlimaal 80 x 120 cm. Teose ostis Ugala teater ning see oli pikka aega eksponeeritud Koidu seltsimajas.

MÄRKSÕNAD: Eesti tunnustatud maalipedagoog, romantiliste maastikumaalide autor