August Georg Wilhelm Pezold sündis Rakveres 9. augustil 1794. aastal Saksamaalt Eestisse rännanud maakonnaarsti pojana. Varases nooruses kaotas ta ema ja 9-aastaselt ka isa. Noor August kasvas üles sõbralikus kasuperes krahv Rehbinderi juures Udriku mõisas, kus tal oli mängukaaslaseks temaealine poiss. Koos mõisaomaniku lastega omandas noor Pezold „entsüklopeedilise“ hariduse tänu krahvinna omapärasele õppemeetodile. Eriti suurt rõhku pani proua Rehbinder keelte õpetamisele. 1808. aastal saadeti 14-aastased poisid Tallinna Toomkooli, kus lisaks muudele ainetele õppis August ka fortifikatsiooni. Kaks aastat hiljem alustas noor kunstnik meditsiiniõpinguid Tartu Ülikoolis, kuid üha enam veetis ta aega Karl August Senffi juhendamisel joonistades. Pezold jõudis veendumusele, et ainult kunstnikuna saab ta õnnelik olla. Koos sõbra Otto Friedrich Ignatiusega võeti ette õppereis Saksamaale, mis kestis seitse aastat. Sünnimaast eemal olles reisiti veel Austrias, Itaalias, Prantsusmaal ja Šveitsis.

1821. aasta kevadel läbis August Pezold ratsa sadu kilomeetreid, et jõuda Pariisi, sealt edasi sõitis ta veel Londonisse ning naasis Eestisse sügisel. Tema vanaema ja kasuema elasid tollal Viljandis ning kunstnik tuli otseteed siia. Aastatel 1821–1836 tegutses Pezold portretistina Riias, Viljandis, Peterburis, Tartus ja Võnnus. Ta tutvus oma tulevase abikaasa Caroline Tilingiga Viljandis ja abiellus 1825. aastal Peterburis. Õpetajaameti pidamine Peterburis ei sobinud talle ning õnnetused perekonnas (kahe poja surm ja abikaasa haigus) tõid ta tagasi Liivimaale.

Kunstniku tihe elukohavahetus ja siia-sinna sõidud olid seotud tellitavate portreetöödega nii linnas kui maal. Aastatel 1837–1842 töötas Pezold Tallinnas õpetajana. 1839. aastal sai ta Peterburi Kunstiakadeemialt portreemaalingute eest vabakunstniku nimetuse. Samal ajal hakkas ta eriti aktiivselt maalima ka Eesti rahvatüüpe. Väga populaarseteks said tema pildid Eesti rahvariietest, mida hakati kasutama laadasiltidena ostjate ligimeelitamiseks. 1842. aastal siirdus kunstnik Peterburi, kuhu ta jäi elu lõpuni, tegutsedes joonistusõpetajana ülikoolis. Peterburis kohtus Pezold Johann Köleriga, kes oli Venemaa pealinna läinud 1846. aastal, taskus vaid 75 kopikat.

1856. aastal taotles August Pezold akadeemiku nimetust, kuid tal jäi see teadmata põhjustel saamata.

Ta suri 12. märtsil 1859. aastal Peterburis.

Oma töödes oli Pezold realist, kes taotles võltsimatut loomutruudust. Tema teostele on iseloomulik väike formaat, mis mõjub intiimselt ja koduselt. Pezoldi looming lähtus biidermeierliku kunsti käsitlusviisist ja -maitsest. Tähtsaima ja parima osa Pezoldi loomingust moodustasid pliiatsijoonised-portreed (Eesti Sõna, 1944).

August Pezoldi poeg Leopold Diedrich Ernst von Pezold (sündis Viljandis 1832. a) avaldas aastatel 1889–1890 oma kommentaaridega täiendatud isa reisipäevikud „Kolme Eestimaa kunstniku rännuaastad“. Poja sõnul armastas isa eestlaste rahvuslikku omapära ja kuigi ta oli baltisaksa päritolu, kujutas ta kohalikke inimesi tuntava poolehoiuga. Kaks säilinud Viljandi motiividega joonistust pärinevad 1822. aastast. Viljandi mõisa endist tallimeest, pimedat Juhan Tanieli, on kunstnik kujutanud 1831. aasta akvarellil sandikoti ja kepiga, kõrval kerjav poiss.

Lossimägedes seljaga vaataja poole seisva figuuriga maalil on näha, kuidas Viljandi järv oli tollal Viiratsi-poolsest otsast tunduvalt laiem. Teos on stiilipuhas baltisaksa kunsti romantismi näide (Vallikivi, 2020).

Kaks tindiga Viljandi motiivi, „Pime kerjus poisiga“, vaade Viljandi lossimäelt ja vaade Viljandi lossimäelt järvele. Viis pilti

MÄRKSÕNAD – seitse aastat kestnud õppereis Euroopas, intiimsed ja kodused portreed, reisid seoses portreede tellimustega, Eesti talurahva kujutamine