Erich Pehap sündis Kantreküla linnajaos Viljandis 10. aprillil 1912. aastal. Hiljem elas perekond, kuhu kuulus peale Erichi veel neli õde-venda, kitsukesel Liiva tänaval. Pereisa Jaan pidas Viljandis kordniku- ja konstaabliametit ning ema Leena tegi kodus õmblustöid.

Erich käis algul raekoja kõrval Viljandi Linna II Algkoolis. 1926. aastal jätkas ta õpinguid Viljandi Maakonna Poeglaste Gümnaasiumis, kus tema kunstiõpetajaks sai Pallase lõpetanud Julius Mager (1901–1997), kes innustas ka Erichit kunstikooli astuma. 1932. aastal läkski Pehap Kõrgemasse Kunstikooli Pallas. Kokku kestsid tema kunstiõpingud kaheksa aastat Tallinnas Riigi Kunstitööstuskoolis ja Tartus Nikolai Triigi ateljees maali, Ado Vabbe ateljees graafikat ning Anna Põllusaar-Triigi juhendamisel akvarellitehnikaid harjutades. 1930. aastail tugines õppemeetod realistlikule kujutamisviisile. Tartus veedetud aastad olid Pehapil töömahukad, seal valmis hulk visandeid ning töid, enamik neist söe-, akvarelli-, pastelli-, pliiatsi-, sangviini- ja sulejoonistused. 1934. aastal esines Erich Pehap esmakordselt oma töödega näitusel. Kodused toetasid Erichi õpinguid, saates talle Tartusse raha ja pakke, kuid isa ootamatu surma tõttu oli noormehel vaja õpingutega kiirustada ja perekonna heaolu eest vastutama hakata. 1939. aastal lõpetas Erich Pehap Pallase graafika erialal, kusjuures 1938. aastal oli ta Tartu Ülikooli didaktilis-metoodilises seminaris omandanud ka õpetaja kutse.

1941. aastal oli Pehap oma professionaalse kunstnikutee alguses, tegutsedes Viljandis vabakutselisena. Tänu 1942. aasta edukale isikunäitusele sai ta endale trükipressi soetada. 1944. aasta algul õnnestus Erichil koos noorema venna Allaniga Soome põgeneda. Alates 1949. aastast elas kunstnik Kanadas, kus ta üpris suure erandina Eesti pagulaskunstnike seas vabakutselisena töötas.

Erich Pehap oli väga produktiivne kunstnik, kes jättis maha tuhandeid teoseid, näiteks tema 1943. aastal koostatud tööde nimekirjast leiab 366 teost, millest 93. juhul on kujutatud Viljandit. Tema töid leidub paljudes kunstimuuseumides ja erakogudes Eestis, Kanadas, Saksamaal, Rootsis, Prantsusmaal, Inglismaal, Šveitsis, Lätis, Uus-Meremaal, Tšehhis, Itaalias ja USAs (Vallikivi, 2020).

Vaade Kõrgemäe tänavale, 1935, süsi, paber (erakogu) – esiplaanil lihtsad vagonetid, kuhu sõeluti kruusa tolleaegsest linna karjäärist. Joonistusel on näha ka Eesti üht järsemat, kohati rohkem kui 18-protsendilise kaldega Kõrgemäe tänavat. Joonistuse valmimise ajaks oli Pehap kunsti õppinud kolm aastat, ta visandas odavale pakkepaberile (nn saiapaberile), mida pere kogus ja talle Tartusse saatis. Töö on üks esimesi Viljandit kujutavate visandite hulgas (Vallikivi, 2020).

Valuoja org, 1943. Söejoonistus, paber. Viljandi Linnavalitsus. Vaade Vaksali tänavalt üle Vana-Vaksali tänava ja mõisatiigi (praegune Ugala teatri tiik). Vasakul Mõisa tee (praegune Hariduse tänav) ja eemal Lennukitehas.

Viljandi pangahoone varemed (1941). Akvarell, paber. Viljandi muuseum. Silmapaistva arhitektuuriga Eesti Panga hoone süütas hävituspataljon 1941. aastal. Teos on ainus põlengu tagajärgi kujutav kunstiteos. Kolm teost

MÄRKSÕNAD: väga produktiivne Eesti graafik, fotograafilise mäluga