Gustav Mootse sündis 27. juulil 1885. aastal Kastre-Võnnus Tartumaal. 1904. aastal astus Mootse vanemate vastuseisust hoolimata Peterburi Stieglitzi Kunstikooli, kus õppis viis aastat. Pärast kunstikooli lõpetamist jätkas ta õpinguid Peterburi Kunstiakadeemias tuntud vene graveerija professor Vassili Maté käe all, õppides ksülograafiat. Tulevane kunstnik veetis Peterburis kokku 14 noorpõlveaastat. Enne Viljandisse kolimist elas Mootse Tartus ja Rakveres, täiendas end Leipzigi Graafika ja Raamatukunsti Akadeemias ning reisis 1928. aastal Itaaliasse. Mootse viljakas loominguperiood kestis 50 aastat, mille ajal ta tegutses 25 aastat ka pedagoogina, panustades kohalikku haridusellu. Ta avaldas mitu erialast raamatut joonistamisest, voolimisest, perspektiivi- ja värvikasutusest ning esteetikast. 1920. aastate lõpust alates koosnes Mootse looming peamiselt raamatuviitadest, mille koguarv küünib 250ni, ning mahedas koloriidis akvarellidest. Tema kaunid maastikumotiivid olid inspireeritud Viljandi linnast ja lossivaremetest, Põltsamaast ja paljudest teistest kaunitest paikadest. Mootse akvarelle on iseloomustatud kui pisut monotoonseid ja mitte eriti koloriidierksaid, kuid samas on õhulise ja välise lihtsuse taga tunda meeleolukust ja siirust. Tema töid on peetud nn Heimatkunsti näideteks tolleaegses akvarellis (Loodus, Rein. 1981: 56)  Ta illustreeris nii eesti- kui venekeelseid raamatuid ja ajakirju ning 1934. aastal ilmunud August Maramaa raamatut „Maret ja Jüri“ kaunistasid Gustav Mootse 100 kontuurjoonistust.

Väikese formaadiga õlimaal on tehtud Pikal tänaval aasta pärast kunstniku kolimist Viljandisse. Maalil on näha toonasele vanalinnale iseloomulikku kõrget plankaeda ja tänaseks minevikku kadunud maju (Vallikivi, 2020).

Elu lõpuaastatel töötas Mootse Viljandi muuseumi teadusliku töötajana. Sõbraliku ja alati abivalmina, kuid samas väga tagasihoidlikuna jäi ta vaatlejaks nii elus kui ka kunstis.

Gustav Mootse suri Viljandis 16. novembril 1957. aastal.

(Tee Kommunismile, 21. nov 1957)

Kaks lossivaremetes ja üks Pika tänava lõpus.

Gustav Mootse (1885-1957):
Viljandi motiiv 1929. Õli, papp. 34×24 cm
VILJANDI MUUSEUM
ASUKOHT: RANNA PUIESTEE

Gustav Mootse (1885-1957)
Viljandi lossivaremed 1929. Akvarell, paber. 36×51,5 cm
VILJANDI MUUSEUM
ASUKOHT: KAEVUMÄGI

Gustav Mootse (1885-1957):
Viljandi ordulossi värav, 1929. Akvarell, paber. 35×51,5 cm
VILJANDI MUUSEUM
ASUKOHT: KIRSIMÄGI

MÄRKSÕNAD – viljakas raamatuviitade ehk eksliibriste looja, pikaaegne kunstiõpetaja