Johann Cristoph Brotze sündis Sileesia väikelinnas Görlitzis 12. septembril 1742. aastal magistraadi soolakaaluja peres. Ta õppis Görlitzi, Leipzigi ja Wittenbergi ülikoolis usu- ja keeleteadust ning omandas Wittenbergis filosoofiadoktori kraadi. Suurema osa elust, lausa 46 aastat, veetis Brotze Riias, töötades pedagoogi ja koduloouurijana. Brotze elutööks kujunes kultuurilooliste tekstide ja käsikirjade kogu – 3130 lehekülge –, mis sisaldades sadu joonistusi ja tekste inimestest, linnadest, linnustest, hoonetest ja maastikest Läti ja Eesti aladelt. Saksakeelse teose nimi on „Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente, Prospecte, Münzen, Wappen etc“ ning seda säilitatakse Läti akadeemilises raamatukogus Riias. Brotze kogus entusiastlikult kõikvõimalikku ajaloolist ja kaasaegset infot, joonistas fotograafilise täpsusega üles ja varustas kommentaaridega kõik materjalid, mis olid talle kättesaadavad. Oma suurteose jaoks tegi Brotze koostööd mitmete koduloouurijate, pastorite, literaatide ja haritlastega. Üks tema tähtsamaid abilisi Eestis oli pastor Eduard Philipp Körber (1770–1850), kellelt on kogumikus rohkem kui 80 joonistust, muuhulgas vaade Viljandi vana linnusevärava varemetele põhja poolt. Johann Cristoph Brotze suri 1823. aasta augustis Riias.

Pärast 1765. aasta suurt tulekahju oli August Wilhelm Hupeli (1737–1819) andmetel 1774. aastal Viljandis vaid 46 puuhoonet ja kaks kivimaja. Kindralkuberneri korraldusel tuli uued majad ehitada kivikatusega ning õlg- ja puitkatused tuli samuti asendada kividega. Selline nõue muutis linna üldist ilmet ning seda on näha ka pildil „Vaade Viljandi juures” (1800), mis kujutab Jaani kirikut koos ümberkaudsete majade ja aedadega. Mõisahooned, mis pildil vasakule jäävad, olid juba linnapiirist väljas. Tollal elas linnas 600-700 inimest (Vallikivi, 2020).

Lk 11, 12, 13. Punkti aida juures. Kolm pilti

MÄRKSÕNAD: elas 46 aastat Riias, entusiastlik koduloouurija, kogus palju väärtuslikku ajaloolist infot Eesti kohta