Johann Köler sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas 8. märtsil 1826. aastal. Kunstniku haridustee algas Viljandis ning jätkus Lätis Cēsises, kus ta õppis maalriametit. Maalikunsti läks Köler õppima Peterburi Kunstiakadeemiasse. 1855. aastal lõpetas ta akadeemia tööga „Herakles toob Kerberose põrguväravast“, mille eest ta sai väikese kuldmedali ja tunnistuse ajaloomaali erialal. Kunstnik elas suure osa oma elust Peterburis, kus ta töötas tsaari tütre joonistusõpetajana ning kunstide edendamise seltsi koolis. Aastal 1861 sai Johann Kölerist Peterburi Kunstiakadeemia akadeemik. Ta töötas ka akadeemia õppejõuna. 1867. aastal sai ta professoriks (https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14267-Johann-Koler).

1859. aastast hakkas Köler oma töödele alla kirjutama „J. Köler, Viljandi“. Nii soovis kunstnik oma päritolu rõhutada. Johann Köler on üks rahvusliku kunsti rajajaid Eestis. Kuigi ta oli pärit sauniku perekonnast, jõudis ta kõrgele positsioonile Vene keisri õukonnas. Kuna tal oli õukonnas sidemeid, vahendas ta tsaarile talupoegade kirju. Ta oli ka Aleksandrikooli peakomitee esimees. Eestis käies maalis Köler maastikke ja rahvatüüpe ning suhtles rahvusliku liikumise tegelastega. Näitustega esines ta mitmel pool välismaal. Johann Köler suri 22. aprillil 1899. aastal Peterburis ja on maetud Suure-Jaani kalmistule (https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14267-Johann-Koler).

Visand „Vaade Viljandi lossivaremetelt järvele“ on valminud aasta pärast kaua kestnud Euroopa-reisi, mis oli tollal nii-öelda kohustuslik osa kunstnikuks saamise pikal teekonnal. Itaalias õppis Johann Köler joonistamist ja maalimist vabas looduses. See skitseering on ainus Viljandit kujutav töö, mis pärineb kunstniku ühest kolmest säilinud visandiplokist (Vallikivi, 2020).

1863. Pliiats, paber.

MÄRKSÕNAD: esimene eesti soost professionaalne kunstnik, akadeemiline maalikunstnik