Konrad Mägi on Eesti kõigi aegade üks tunnustatumaid maalikunstnikke.
Konrad Mägi sündis 1. novembril 1787. aastal Tartumaal Hellenurme mõisa abivalitseja perekonnas. Pere kolis Tartusse, kui Konrad oli 11-aastane. Tema haridustee jäi lühikeseks, sest varakult algas tööelu õpipoisina M. Sangernebo ja Blumi tisleritöökojas ning aastatel 1897–1902 Bandelieri mööblikäitises. Süvenev huvi kunsti vastu viis Mägi õppima Peterburi Stieglitzi Kunstikooli, kus muuhulgas anti õpetust mööblikujundamises. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, suundus ta 1906. aasta suvel sõpradega Ahvenamaale, kus valmisid tema esimesed maalid. Sügisel Helsingisse läinud, töötas Mägi seal eesti rahvalaulude ümberkirjutajana.
1907. aastal sõitis kunstnik oma unistuste linna Pariisi, kus elas kunstnike ja kirjanike koloonias La Ruche ning õppis lühikest aega vabaakadeemiates. Rahapuuduse tõttu oli Mägil väga keeruline leida paremaid võimalusi edasiõppimiseks ja maalimiseks. Elust suurlinnas väsinud, sõitis Konrad Mägi sõpradega 1908. aastal esialgu suveks Norra. Raskuste kiuste jäi kunstnik sinna kaheks aastaks ja hakkas seal aktiivsemalt maalima. Norras valmis teadaolevalt 75 maali (või rohkemgi, mida ta ilmselt müüs rahateenimise eesmärgil), millel oli peamiselt kujutatud inimtühje maastikke.
1910. aastal õnnestus Konrad Mägil Tallinnas ja Tartus kunstinäitustel oma maale müüa, see võimaldas tal taas Pariisi sõita. Lootnud sealsetes kunstiringkondades läbilööki saavutada, pidi ta pettuma ning tuli 1912. aastal Saksamaa kaudu tagasi kodumaale. 1913. aastal tabas kunstnikku depressioon ning kehva tervise tõttu ja elutingimuste tõttu läks ta Saaremale, et seal end kosutada (https://konradmagi.ee/et/elulugu/).
Konrad Mägi tuli Viljandisse 1913. aasta sügisel noorpõlvesõbra Frieda Sangernebo (1884–1949 ) kutsel ning asus elama Sangernebo-Baarsi külalislahkes kodus. Kunstnik veetis kolm järgnevat aastat vaheldumisi Viljandis ja Tartus, maalides suvel Viljandis, Saaremaal ja Võrus. Tartus käis ta sügisel ja talvel õpetamas. Mägi vaevles pidevas rahapuuduses, kaebas kehva tervise ja halva meeleolu üle (Vallikivi, 2020).
Konrad Mägi esimene suurnäitus pandi üles 1913. aasta lõpul Viljandisse Koidu seltsimajja, kus oli eksponeeritud sada maali. Kunstnik ja kriitik Jaan Vahtra (1882–1947 ) kirjutas kohalikus ajakirjanduses, et Konrad Mägi tööd järgivad kõige uuemat Prantsusmaa kunstivoolu ja tunduvad tavainimesele liiga käredad. Vahtra sõnul oli Mägi maalides näha looduse kopeerimist, mis harimata silmale loomulik paistis (Vallikivi, 2020).
Aeg-ajalt Viljandis elades maalis Konrad Mägi mõnikord koos Villem Ormissoniga (1892–1941), Riia kunstikoolis Wilhelms Purvitise käe all õppinud kohaliku Grand Hoteli omaniku pojaga. Pärast Konrad Mägi surma kutsuti Ormisson joonistus- ja maaliõppejõuks Tartusse Pallase Kunstikooli, mille üheks asutajaks oli 1919. aastal Konrad Mägi.
Mägi reisis 1921–1922 taas Euroopas, peatudes pikemalt Saksamaal ja Itaalias. Tervis järk-järgult halvenes ning ta suri Tartus 15. augustil 1925. aastal.
Arvatakse, et Konrad Mägi tegi kokku umbes 400 maali, kuid pooled neist on kadunud või hävinud. Nõukogude okupatsiooni ajal, 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate algul, sattus Mägi looming põlu alla ning selle avalik näitamine oli keelatud.
Õlimaal. Viljandi maastik (1914–1915 ) on üks teadaolevatest Viljandi-teemalistest töödest esimesi, mis on valminud, kasutades täppivat katmistehnikat.
Lossimägede ja järvevaated on jõulisemad ning võib väita, et varemeid kujutavatelt maalidelt õhkub itaalialikkust.

Õlimaal. Viljandi motiiv (1915–1917).
Teos eristub stiililt varem Viljandis valminud töödest. Punastest tellistest Pauluse kirik mõjub sinise taeva taustal ekspressiivselt. Maal on ilmselt valminud mitu aastat hiljem, umbes samal ajal Otepää ja Pühajärve maastikega. Teadmata on Konrad Mägi umbes kümne Viljandi vaadetel põhineva teose saatus ja kujutatava olemus täpsemalt (Vallikivi, 2020).
Viis pilti (neli lossimägedest ja üks Ugala juurest)
MÄRKSÕNAD: andekas maalikunstnik, ekspressiivsed maalid, heitlik ja depressiivne iseloom