August Matthias Hagen sündis Liivimaal Valga linna lähedal Vijciemsi mõisas 23. veebruaril 1794. aastal möldri pojana. Hageni sõnul mõjutas lapsepõlvekodu inspireeriv ümbrus tema kunstnikukssaamise soovi. Tartusse läks noor Hagen 1810. aastal, asudes tööle maalrisellina, ning aasta hiljem alustas ta õpinguid Karl August Senffi (1770–1838) graafikaateljees.

1820. aastal siirdus Hagen end täiendama Saksamaale. Võõrsilt saatis kunstnik kodumaale mitukümmend õlitehnikas maastikuvaadet. Hageni rännakutest Saksamaal, Austrias ja Šveitsis on säilinud vürtsikas keelekasutuses reisimärkmed, mis annavad aimu kunstniku kujunemisloost. Maalimise, jalgsimatkade, nähtud ümbruse ja kohtumiste kõrval leiab märkmetest romantiliste seikluste ja unenägude kirjeldusi. Kunstnik oli unistanud Šveitsist juba lapsepõlves. Matkates Alpi mägimaastikul ei olnud vaja enam maalimismotiive otsida, sest neid leidus kõikjal, kuhu silm ulatus. Hageni päevikutest selgub, et ta saavutas reisil olles maalimises üha suurema meisterlikkuse (Vallikivi, 2020). 1824. aastal naasis kunstnik kodumaale, alates 1826. aastast oli ta Tartu gümnaasiumi ning aastatel 1829–1832 ka tütarlastekooli joonistusõpetaja. 1837. aastal sai Hagen Peterburi Kunstiakadeemialt vabakunstniku nimetuse.

Pedagoogina jätkas August Matthias Hagen ajavahemikus 1838–1851 Tartu Ülikooli joonistuskoolis Senffi mantlipärijana, olles esimene kohaliku päritoluga joonistamisõppejõud. Halvenenud nägemise tõttu jäi ta küll pensionile, kuid loominguga tegeles edasi kuni surmani. Paljud tema joonistustest litografeeriti, see võimaldas neid Baltimaades laialdasemalt levitada.

Kunstiteadlane Voldemar Vaga on hinnanud Hageni maale vähem kui tema joonistusi, kuigi kunstniku laad muutus ajapikku vabamaks ja realistlikumaks. V. Vaga järgi iseloomustab Hageni maale asjalik, peen ja detaile toonitav, aga samas kuiv ja puine pintslitöö. Õhu ja valguse kujutamine ei huvitanud Hagenit, tema tööd olid koloriidilt tumedad ja sünged. Suurem osa kunstniku maaliloomingust on arvatavasti hävinud, muu hulgas ka osa Vassili Žukovski vahendusel keisrikojale ostetud 29 maalist.

August Matthias Hagen suri 2. detsembril 1878. aastal Tartus.

Hageni loomingu põhiosa moodustavad seepia-, sega- ning akvatintatehnikas linna- ja maastikuvaated. Seepia- ja guašitehnikas Viljandi lossi peavärav, mille ees seisab karjus ja maastikule on maalitud hoogsas stiilis lehmad, valmis kunstnikul 1840. aastail. Tollal ei  olnud lossiväravateni lihtne pääseda, sest kaht Kirsimäge ühendav vall rajati alles 1927. aastal (Vallikivi, 2020).

Allikas: http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/hagen.htm

August Matthias Hagen (1794-1878)
Viljandi maastik. 1840. aastad. Seepia, guašš, paber. 28 x45,3 cm
EESTI AJALOOMUUSEUM
AM_13687:39 G 6244
ASUKOHT: KAEVUMÄGI

Viljandi maastik, 1840, lk 19; Viljandi lossi varemed, 1842, lk 23

August Matthias Hagen (1794-1878):
Viljandi Lossi varemed 1842. Akvarell, guašš, paber. 20,8 x 33,2 cm
EESTI AJALOOMUUSEUM
AM_13687:40 G 6243
ASUKOHT: KIRSIMÄGI

MÄRKSÕNAD: otsekoheses stiilis reisipäevik, lopsakas stiilis linnu ja maastikke kujutavad segatehnikas joonistused